:)

 Kirjutan kiirelt mõned sõnad. Ei ole praegu väga aega keskenduda, pean hommikul 6.30 ärkama.

Igaljuhul neljapäeval oli Ameerikas see suur thanksgiving...üritasin uurida inimestelt et mis selle asja ajalugu on ja miks seda peetakse jne..aga keegi ei teadnud väga :DAga igaljuhul neljapäeval..sel õigel päeval meil suurt pidusöömaaega ei olnud sest pereisa ja -ema pidid poole päeva pealt tööle minema. Aga see eest käisime hommikul kõik koos matkamas mägedes. Wooow,see oli raske, aga fun. Teised läksid pärast põhimatka kohe koju tagasi aga Kalu (pereisa vend kes siin elab), mina ja tema tüdruk Serena läksime veel väiksele rajale. Kalu läks veel ühte mäkke, me Serenaga jäime poolepeale, istusime ühe puu all vilus ja rääkisime. Nii tore oli Serenaga rääkida ja teda rohkem tundma õppida! Alguses ma kuulsin inimestelt nende arvamusi Serena kohta...aga ma ei võtnud seda oma arvamuseks, mõtlesin et tahan ise teada saada. See mis inimesed ütlesid ei olnud väga positiivne..aga mina olen saanud väääääga positiivse üllatuse osaliseks. Ta on tõesti väga armas ja soe inimene..ja selline nagu spiritual inimene. Nad mõtlemad Kaluga on sellised..mitte nii traditsioonides kinni. See igavesti pikk jutt :D. Let it be.

Ventura

Peale matka läksin ma üksi Venturasse, jalutasinseal ringi, võtsin kohvi ja istusin rannas. OIIIIIII see oli niiiiiii hea!!!Mõlgutasin mõtteid ja üldse...meri mõjub niii rahustavalt!

Viiuga (jeps,mul oli badhairday)

Selle sama päeva õhtul läksime Viiuga (ta on mu esimese sõbranna Mari õde, kes õpib LA's...tuli meile külla thanksgivinguks) välja. Istusime ühes pubis, jõime natuke ja lobisesime. Ja me olime kind of popular, sest me rääkisime eesti keeles vahepeal ja inimesed olid nii huvitatud. Haha üks tüüp pakkus et see on portugese mis me räägime või italian :D haha. Veits kleebusk oli mõni tüüp :/. :D  Eniveis täiega tore oli!!!


 Ahh ja täna oli meil thanksgiving siis...kuna õigel päeval ei saanud teha. Tegime kõik koos süüa ja väääääga vahva oli. Tuli palju külalisi...ja oii kurrjam kui täis kõht oli. Aaa ja minu ülesandeks oli teha green bean casserole. Nu ilmselgelt polnd mul suur aimugi mis asi see veel on..aga google aitas hädast välja...ja tuli päris normaalne välja. Väljaarvatud see et ma ei sulatanud ubasid enne üles ja siis kui peale 30min ahjust välja pidin võtma, oli see värk keskelt täitsa külm xD...ehk siis see oli umbes sada aastat veel ahjus :D.

OHH just täna bookisime Juulaga mulle jõuludeks piletid Michigani Mari ja Viiu (ta on Mari õde) juurde. Kui Mari veel siin oli, siis rääkisime ta emaga telefonis...niiii armas ja soe inimene! Meenutab mulle niii väga Liina ema! Ja sisi ta kutsus mind nende juurde jõuludeks! Ja siis ma nüüd lähengi.

Üldiselt on ikka endiselt veel päris raske...nagu just vaimsepoolepealt. Ja ma väga keskendunud sellega tegelemisega. Ja kui inimesed küsivad mult, et kuidas mulle siin meeldib jne, ei oska ma neile üldse vastata, sest ma iseendaga hakkama saamisega nii hõivatud.
Aga niiii tore on kui inimesed ütlevad, et Hanna, sa saad hakkama jne! Täiega on vaja seda :)

Mul on väga hea meel, et Kalu ka siin elab ja et Serena siin käib. Nad tõesti väga meeldivad mulle ja nad on minu ealised enamvähem. Nad veits sellised hipilikud veits. Meeldib nende olemine. Ja see, et Viiu jälle siia tuli on ka niiii äraütlemata tore!

Käisin peale Venturas käiku ühelt matkarajalt läbi, mida Kalu mulle näitas...noh et tee sinna meelde jääks jne.

Ps. Eelmises jupis panin pildi graafikus....guess what?! :D jaa...vahepeal asjad muutusid ja mu täiesti vaba päev on alles 2.dets.

Piiiipööööööl

Oh god, gotta looooove American people!
Lihtsalt nagu...esiteks on siin minu jaoks lahendatud see piinlik olukord kui mingi inimene vastu tuleb ja ma ei tea kuhu vaadata....kuidas olla...ometi ei saa ju silma vaadata...aga tahaks..aga siis..siis on veider olla...ja siis üritad kuskile mujale vaadata et...''e-he-hee..ma ei näind et sa mööda läksid''. Ma ei tea kas ma olen ainuke inimene Eestis kellel see probleem eksisteerib? Ma ei tea...aga igaljuhul..siin on nii tore....inimesed lihtsalt ütlevad sulle ''Hi!'' ''Good morning! How are you?'' vms. Super naiss nagu! Ja nad naeratavad sulle!! WOOOOOW :D

Graaaafik :D

Ah ja teiseks....tulin just poest...ostsin õlut....ja siin küsitakse alati dokumenti..näitasin oma Eesti ID-kaarti..ja nagu ikka vaatas seegi müüa seda pilguga ''What tha hell is this?!?!'' :D. Aga seekord see müüja ütles, et oooh-esimest korda näen sellist. Ja siis ma ütlesin, et ma olen Eestist vms...ja siis seletasin kus see Eesti asub...noh et Soome lähedal jne...ja siis see naine oli täiega eksaited, ütles et temas on soome ja taani jne verd. Ja siis ma hakkasin ära minema...ning ta ütles et mul oleks toredad thanks-giving...ja ma ütlesin et need on mu esimesed thanksgiving ever. Ja siis minust järgmine inimene järjekorras oli üks kobe kutt..kes vaatas mind nagu ufot :D...aga heas mõttes vast. Ja siis müüa ja see poiss mõlemad olid et OHHH a la et vahva vms...ja müüa uuris et kas ma olen siin üksi või mis (see kutt ka väga kuulas huvitatud näoga) ja siis ma ütlesin et I'm very lonely...noh et ma elan kind of family-tuttavate juures. Ja siis see kutt ja müüa mõlemad ütlesid et ''Oooooh, tule neljapäeva õhtul Deer Lodge..et seal on fun jne'' (ja see kutt ostuas kuskile suunas ja ütles, et see koht on siit sinnapoole 5 min kaugusel). Nii nunnu noh! Nad nii naeratasid ja olid niii soojad!
Aaaah...aga point selle kohaga..Deer Lodge'iga on see, et kui me Mariga seal käisime, me unustasime oma arve tasuda! Mul siiamaani süda valutab selle pärast! Ja ma mõtlen, et ma ei saa sinna tagasi minna...äkki lähen ja seina peal on minu pilt kirjaga WANTED!

Mo suksu :D..ok mitte alati ei sõida sellega

Täna oli üks 12h tunnine tööpäev....homme on veel üks selline pikk päev..noh ja pmst esmaspäeval olin ka terve päeva lapsega kahekesti. Ilmselgelt väsitav. Aga ma üldiselt sain normaalselt hakkama...ainuke mure on endiselt see, et terve jumalama päeva ei näe mitte ühtegi täiskasvanud inimest kellega rääkida (väljaarvatud need kes jalutamas käies vastu tulevad ja Hi! ütlevad...but that's not much :/) Ja see tegelikult on niiiii niiii raske, eriti kui olla selline pigem suhtlemist-palju vajav inimene. See teeb nii õnnetuks :(.

Aga...üritan hakkama saada :) Lõunapauside ajal lobisen fbs oma inimestega ja mõnikord on keegi olemas, et skaipida ka....see teeb oleise paremaks.

Ps. If feel like a freaking drunk! :D Im drinking at least one beer every freakin evening :D. Yasha always asks me ''Hanna, do you want a beer?'' Ja ma ei oska EI öelda. Goddd dammit xD

KaBoom!

Mõtlesin, et oleks mõistlik üht-teist üles kirjutada. Since I dont have a lot of adult people  to talk to :D (või noh inimesi kes vastaksid mulle midagi :D ja aru saaksid).

Eniveis. Ilmselgelt oli lend pikk jne :D aga sel pole suurt vahet :D Esimese asjana kui mind lennujaamast peale võeti, läksime Venice beach'ile sööma...ja väiksele dringile. Pretty nice eeeeh! :D Mis sest et ma mu aju oli täitsa offline kind of :D.

Ohh..aga esimene päev üksinda lapsega....12h jutti. Ma tõesti mõtlesin, et ma kaotan mõistuse ja suren maha. Üks elu hullematest päevadest päris ausalt! Ei taha isegi sellele mõelda...tekitab kõhedus-judinaid.

Ma olen niiiii siiralt ja südamest tänulik, et ma sain kohe alguses endale sõbra. Mari...ta on pereema sugulane, kes siin natukest aega elas. Mu süda on niii niii niiiiiii kurb, et sain temaga aint nädalakese veeta ning ta siis koju Michigani tagasi läks, aga see, kui palju tuge ma talt sain just väga raskel ajal....see on hindamatu! Ja me klapime Mariga niiii hästi! Täiesti uskumatu!



Kuidas on jne?
Nu siin on ilmselgelt kena ja tore ja vahva ja nii edasi. Aga raske on ka... pidev selline teatud mõttes võitlus iseendaga. Ma tahan suuta nautida hetki, elada elu täies rinnal ja olla õnnelik! Ja näha suuremat pilti, mitte elada ainult hetkel nina all toimuvas või selles mis ma tunnen parasjagu....Aga ma arvan mul on praegu kind of selline...mm...kohanemisaeg.

Annan endale aega.

Ps. Mariga käisime paaril korral dringil MÕNUS OLI! Toil päeval kui Mari ära läks, käisin randomly üksi kuskil baaris istumas...ja leidsin mingid inimesed kellega edasi läksin. Oi naljakas-naljakas seltskond.

Aaah ja eile...istusime pereisa vennaga öösel kella poole 2ni, jõime õllet ja tekiilat ja rääkisime palju palju. See oli mõnus! It was fun!

Ah ja ma mõnikord siin üksi matkamas käinud! Love hiking in the mountains so much!


psps. ma arvan et ma olen omadega hetkel kuskil kind of in between somewhere